HÄÄLETUS: AHN-druz

ALTERNATIIVSED NIMED: Telugu

ASUKOHT: India (Andhra Pradeshi osariik)

ELANIKKOND: 66 miljonit

KEEL: Telugu

RELIGIOON: Hinduism

1 - SISSEJUHATUS

Andhrasid tuntakse ka telugude nime all. Nende traditsiooniline kodumaa on Godavari ja Kistna (Krishna) jõgede vaheline maa Kagu-Indias. Tänapäeval on andhrad domineeriv rühm Andhra Pradeshi osariigis.

Esimesel sajandil eKr tekkisid esimesed Andhra dünastiaid. Kui eurooplased Indiasse saabusid (1498), kuulusid Andhra riigi põhjaosad Golkonda moslemiriigile, lõunaosad aga hinduistlikule Vijayanagarale. Britid haldasid Andhra piirkonda oma Madrase eesistumise osana. Loodeosa jäi Hyderabadi moslemi vürstiriigi alla. Nizam ofHyderabad - India suurima moslemi vürstiriigi valitseja - keeldus Indiaga ühinemast, kui see 1947. aastal iseseisvaks riigiks sai. 1949. aastal tungis India armee Hyderabadisse ja integreeris selle India Vabariigiga. 1956. aastal loodi Andhra Pradesh'i tulemusena Andhra Pradesh, mis oli telugu-keelse riigi loomise surve tulemus.

2 - ASUKOHT

Andhra Pradeshi rahvaarv on üle 66 miljoni. Telegu keelt kõnelevad inimesed elavad ka ümbritsevates osariikides ja Tamil Nadu osariigis. Telugu keelt kõnelevad inimesed elavad ka Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

Andhra Pradesh koosneb kolmest geograafilisest piirkonnast: rannikualad, mäed ja sisemaa tasandikud. Rannikualad ulatuvad umbes 800 kilomeetri kaugusele piki Bengali lahte ja hõlmavad ala, mille moodustavad Godavari ja Kistna jõgede deltad. See piirkond saab suvise mussooni ajal palju vihma ja seda haritakse intensiivselt. Mägipiirkond on moodustatud mägedest, mida tuntakse kuiIda-Ghatid. Need tähistavad Dekkani platoo serva. Nende kõrgus on lõunas 3 300 jalga (1 000 meetrit) ja põhjas 5 513 jalga (1 680 meetrit). Arvukad jõed lõhestavad Ida-Ghatid idas kuni ookeanini. Ghatidest lääne pool asuvad sisemised platood. Suurem osa sellest piirkonnast on kuivem ja seal kasvab ainult põõsastik. Suved rannikualadel on kuumad jatemperatuurid ületavad 40 °C. Talved on platoo piirkonnas leebed, kuna temperatuur langeb vaid 10 °C (50 °C).

3 - KEELED

Telugu, Andhra Pradeshi ametlik keel, on draviidi keel. Telegu piirkondlikud dialektid on Andhra (räägitakse delta piirkonnas), Telingana (loodepiirkonna dialekt) ja Rayalasima (räägitakse lõunapoolsetel aladel). Kirjanduslik telugu erineb oluliselt selle keele kõneldud vormidest. Telegu on üks India põhiseaduses tunnustatud piirkondlikke keeli.

4 - FOLKLORE

Andhra kultuuris on kangelaste kummardamine oluline. Andhra sõdalasi, kes surid lahinguväljal või ohverdasid oma elu suurte või vaga eesmärkide nimel, kummardati kui jumalaid. Nende vapruse auks on kivisambad, mida nimetatakse Viragalluluks, ja neid leidub kõikjal Andhra riigis. Katamaraju Kathala, üks vanimaid telugu-keelseid ballaade, ülistab kaheteistkümnenda sajandi sõdalast Katamaraju't. See on üks vanimaid ballaade.

5 - RELIGIOON

Andhrad on enamasti hindud. Brahmanite kastid (preestrid ja õpetlased) on kõrgeima sotsiaalse staatusega ja brahmanid teenivad preestritena templites. Andhrad kummardavad Shivat, Vishnut, Hanumani ja teisi hinduistlikke jumalaid. Andhrad kummardavad ka ammas või külajumalannad. Durgamma juhib küla heaolu, Maisamma kaitseb küla piire ja Balamma on viljakuse jumalanna. Need jumalused on kõik emajumalanna vormid ja mängivad igapäevaelus suurt rolli. Nende jumaluste preestrid on sageli pärit madalamatest kastidest ja madalamad kastid võivad kasutada oma preestreid, mitte brahmaneid.

6 - PEAMISED PÜHAD

Olulised Andhra festivalid on Ugadi (uue aasta algus), Shivaratri (Shiva austamine), Chauti (Ganesha sünnipäev), Holi (kuuaasta lõpp, veebruaris või märtsis), Dasahara (jumalanna Durga festival) ja Divali (tulede festival). Ugadi ettevalmistused algavad kodu põhjaliku pesemisega, nii seest kui väljast. Tegelikul päeval tõusevad kõik enne koidikut üles.kaunistada oma kodu sissepääsu värskete mangolehtedega. Samuti pritsivad nad peaukse ees maapinda veega, millesse on lahustatud veidi lehma sõnnikut. See tähistab soovi, et Jumal õnnistaks uut aastat. Ugadi toiduks on toores mango. Holi puhul viskavad inimesed üksteist värviliste vedelikega - kas katustelt või värvilise veega täidetud pritspüstolitega ja õhupallidega.Iga inimese maja ees joonistatakse maapinnale kaunid lillemustrid ning inimrühmad katavad üksteist mänguliselt värviga, samal ajal lauldes ja tantsides.

Erinevatel kastidel on ka eraldi festivalid. Näiteks brahmanid (preestrid ja õpetlased) tähistavad Rath Saptami, Päikese kummardamist. Loode-Telingana piirkonnas on oluline külafestival iga-aastane väikekannataja Pochamma kummardamine. Festivalile eelneval päeval käivad trummarid külas ringi, pottseppade kastide liikmed puhastavad küla jumalannade pühapaigad japesumasinamehe kastist pärit inimesed värvivad need valgeks. Küla noored ehitavad pühapaikade ette väikseid varjualuseid ja pühkija kastist pärit naised määrivad maa punase mullaga. Festivali päeval valmistab iga majapidamine riisi potis, mida kutsutakse bonam Trummarid viivad küla rongkäigus Pochamma pühapaika, kus preestrina tegutseb pottseppade kastist pärit liige. Iga pere pakub jumalannale riisi. Samuti ohverdatakse kitsi, lambaid ja kanuulinde. Seejärel pöörduvad pered tagasi oma majadesse, et pidada pidu.

7 - ÜLEMINEKU RITUAALID

Kui laps sünnib, peetakse ema ja teisi pereliikmeid ebapuhtaks. Selle tajutud ebapuhtuse eemaldamiseks viiakse läbi rituaalid. Ebapuhtuse periood kestab emal kuni kolmkümmend päeva. Brahmani (kõrgeima sotsiaalse klassi liige) võib konsulteerida, et ennustada lapse horoskoop. Kolme kuni nelja nädala jooksul toimub nime andmise tseremoonia. Kui lapsed kasvavad, aitavad nad omavanemad igapäevaste ülesannetega. Kõrgemad kastid (sotsiaalsed klassid) viivad sageli enne puberteedi saavutamist läbi erilise tseremoonia meestele. Tüdruku esimese menstruatsiooniga kaasnevad keerulised rituaalid, sealhulgas eraldatusperiood, kodujumalate kummardamine ja külanaiste kogunemine laulmiseks ja tantsimiseks.

Kõrgemad hinduistlikud kastid tuhastavad tavaliselt oma surnud. Lapsed maetakse tavaliselt. Matmine on tavaline ka madalama kastiga ja puutumatute rühmade seas (inimesed, kes ei kuulu ühtegi India neljast kastist). Surnukeha vannitatakse, riietatakse ja viiakse tuhastamisplatsile või kalmistule. Kolmandal päeval pärast surma puhastatakse maja, pestakse kõik linad ja kasutatakse savinõusid toiduvalmistamiseks jaÜheteistkümnendal või kolmeteistkümnendal päeval läbivad pereliikmed muud riitused. Pea ja nägu raseeritakse, kui surnu oli isa või ema. Surnu hingele pakutakse toitu ja vett ning peetakse pidu. Kõrgemad kastid koguvad matusepõllult luud ja tuha ning uputavad need jõkke.

8 - SUHTED

Andhrad naudivad vaidlemist ja klatšimist. Samuti on nad tuntud oma suuremeelsuse poolest.

9 - ELAMISTINGIMUSED

Andhra Pradeshi põhjaosas on külad tavaliselt ehitatud piki riba. Osariigi lõunapoolsete osade asulad on kas ehitatud piki riba või on ruudukujulised, kuid neil võivad olla ka küladega piirnevad külad. Tüüpiline maja on ruudukujuline ja ehitatud ümber õue. Seinad on tehtud kivist, põrand on mudast ja katus on katusega. Seal on kaks või kolm tuba, mida kasutatakseelamine, magamine ja kariloomade pidamine. Ühte ruumi kasutatakse perekonna pühamu ja väärtasjade hoidmiseks. Uksed on sageli nikerdatud ja seintele on maalitud kujundid. Enamikus majades puuduvad tualetid, elanikud kasutavad põldu oma loomulikuks otstarbeks. Võib olla tagahoov, mida kasutatakse köögiviljade kasvatamiseks ja kanade pidamiseks. Sisustus koosneb vooditest, puust joptidest ja toolidest. Köök.söögiriistad on tavaliselt savinõusid ja neid valmistavad küla pottsepad.

10 - PEREELU

Andhrad peavad abielluma oma kastis või alamkastis, kuid väljaspool oma klanni. Abielud on sageli korraldatud. Noorpaar kolib tavaliselt peigmehe isa majapidamisse. Ideaaliks peetakse laiendatud perekonda, kuigi esineb ka tuumikperekonda.

Naised vastutavad majapidamistööde ja laste kasvatamise eest. Põllukastide seas teevad naised ka põllutööd. Lahutus ja leskede uuesti abiellumine on madalamate kastide poolt lubatud. Vara jagatakse poegade vahel.

11 - RÕIVATUS

Mehed kannavad tavaliselt dhoti (rõivas) koos kurta. Dhoti on pikk valge puuvillane tükk, mis on ümber vöökoha keeratud ja seejärel jalgade vahele tõmmatud ning vöökohale tõmmatud. Kurta on põlvini ulatuv tuunika-taoline särk. Naised kannavad sari (kangapikkus, mis on ümber vöökoha mähitud ja mille üks ots on üle parema õla heidetud) ja choli (kitsas, kärbitud pluus). Saris on traditsiooniliselt tumesinine, papagoiroheline, punane või lilla.

12 - TOIDU

Andrate põhitoit koosneb riisist, hirssidest, kaunviljadest (kaunviljad) ja köögiviljadest. Mittevegetaristid söövad liha või kala. Brahmanid (preestrid ja õpetlased) ja teised kõrged kastid väldivad liha, kala ja mune. Jõukad inimesed söövad kolm korda päevas. Tüüpiline söögikord on riis või khichri (läätsede ja vürtsidega keedetud riis) või paratha (nisujahust valmistatud ja õlis praetud hapnemata leib). Seda võetakse koos karritatud liha või köögiviljadega (nt baklažaani või okra), kuumade hapukurkide ja teega. Rannikualadel on populaarne jook kohv. Pärast sööki serveeritakse rulliks keeratud ja pähklitega täidetud betelilehti. Vaeseses majapidamises võib söök olla hirseleib, mida süüakse koos keedetud köögiviljade, tšillipulbri ja soolaga. Riissöödi ja liha söödi ainult harva. Mehed söövad kõigepealt ja naised söövad pärast seda, kui mehed on lõpetanud. Lastele serveeritakse kohe, kui toit on valmis.

13 - HARIDUS

Andhra Pradeshi kirjaoskuse määr (kirjaoskusega elanike osakaal) on tublisti alla 50 protsendi. Kuigi see näitaja võib eeldatavasti tõusta, on see võrreldes paljude teiste India rahvastega ebasoodne. Hyderabad on siiski oluline hariduskeskus, kus asuvad mitmed ülikoolid.

14 - KULTUURIPÄRAND

Andhra rahvas on andnud olulise panuse kunsti, arhitektuuri, kirjanduse, muusika ja tantsu vallas. Varased Andhra valitsejad olid suured ehitajad ning religiooni ja kunsti patroonid. Alates esimesest sajandist eKr arendasid nad välja arhitektuuristiili, mille tulemusel loodi mõned Kesk-India suurimad budistlikud mälestusmärgid. stuupa (monument, mis on ehitatud Buddha säilmete hoidmiseks) Sanchis on üks neist. Mõned maalid kuulsates budistlikes koobastes Ajantas on omistatud Andhra kunstnikele.

Andhras täidab kuchipudi, Andhra rahvas on andnud suure panuse ka Lõuna-India klassikalisse muusikasse. Tabla, timapni ehk kateltrummi eelkäija, on väike trumm. Trummar istub põrandal, tema ees on rõngakujuline riidest padi. Tabla toetub padjale ja seda trummeldatakse sõrmede ja peopesadega.

Lõuna-India kompositsioonid on enamasti kirjutatud telugu keeles, sest see keel on sujuv, rikas ja kõlav. Telugu kirjandus pärineb üheteistkümnendast sajandist pKr .

15 - TÖÖHÕIVE

Üle kolme neljandiku (77%) Andhrast elab põllumajandusest. Riis on domineeriv toiduteravilja. Suhkruroo, tubakat ja puuvilla kasvatatakse sularahakultuuridena, lisaks tšilli, õliseemnete ja kaunviljade (kaunviljade) kõrval. Tänapäeval on Andhra Pradesh ka üks India kõige enam industrialiseeritud osariike. Tööstused nagu lennundus, kergetehnika, kemikaalid ja tekstiilitööstus on leitudHyderabadi ja Guntur-Vijayawada piirkonnad. India suurim laevaehitustehas asub Andhra Pradeshis.

16 - SPORT

Lapsed mängivad nukkudega ja naudivad pallimänge, sildistamist ja peitusemängu. Noppadega mängimine on meeste ja naiste seas tavaline. Maapiirkondades on populaarsed kukevõitlused ja varjumängud. Koolides mängitakse moodsaid spordialasid, nagu kriket, jalgpall ja saalihoki.

17 - VABA AJA VEETMINE

Rändavad meelelahutajad esitavad külaelanikele nukuteatri etendusi. Professionaalsed ballaadilauljad jutustavad möödunud kangelaste tegusid või jutustavad lugusid. Paljud kasutavad raadiot ja Andhra Pradeshis on oma filmitööstus. Mõnikord saavad filmistaaridest poliitilised kangelased. Näiteks N. T. Rama Rao, kes mängis enam kui 300 telugu filmis ja oli seejärel Andhra Pradeshi peaministri ametis.

18 - KÄSITÖÖ JA HOBID

Andhras on tuntud puulindude, loomade, inimeste ja jumaluste nikerduste poolest. Muude käsitööde hulka kuuluvad lakitooted, käsitsi kootud vaibad, käsitsi trükitud tekstiilid ja värvitud kangad. Metalltooted, hõbetööd, tikandid, elevandiluuvärvimine, korvpunutised ja pitsitööd on samuti selle piirkonna tooted. 16. sajandil hakati valmistama nahknukke, mille valmistamine arenes välja 16. sajandil.

19 - SOTSIAALSED PROBLEEMID

Maapiirkondade probleemiks on suur rahvaarv, vaesus, kirjaoskamatus ja sotsiaalse infrastruktuuri puudumine. Arraki ehk maaviina joomine on olnud selline probleem, et naiste surve on viimastel aastatel viinud selle keelustamiseni. Majanduslikke probleeme süvendavad Bengali lahe poolt laastavad hävitavad tsüklonid. Praegu on Andhra Pradeshi osariigis pikaajaline vaidlus koosKarnataka Kistna jõe vee kasutamise üle. Kõigest sellest hoolimata säilitavad andhrad siiski uhkuse oma pärandi üle.

20 - BIBLIOGRAAFIA

Ardley, Bridget. India. Englewood Cliffs, N.J.: Silver Burdett Press, 1989.

Barker, Amanda. India. Crystal Lake, Ill.: Ribgy Interactive Library, 1996.

Cumming, David. India. New York: Bookwright, 1991.

Das, Prodeepta. India sisemuses. New York: F. Watts, 1990.

Dolcini, Donatella. India islamiajastul ja Kagu-Aasias (8.-19. sajand). Austin, Tex: Raintree Steck-Vaughn, 1997.

Furer-Haimendorf, Christoph von. Andhra Pradeshi gondid: India hõimu traditsioonid ja muutused. London, Inglismaa: Allen & Unwin, 1979.

Kalman, Bobbie. India: kultuur. Toronto: Crabtree Publishing Co., 1990.

Pandian, Jacob. India ja India traditsioonide loomine. Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall, 1995.

Shalant, Phyllis. Vaata, mida me tõime sulle Indiast: käsitöö, mängud, retseptid, lood ja muud kultuurilised tegevused indiaani ameeriklastelt. Parsippany, N.J.: Julian Messner, 1998.

VEEBILEHED

India peakonsulaat New Yorgis. [Online] Kättesaadav //www.indiaserver.com/cginyc/ , 1998.

India Suursaatkond, Washington, D.C. [Online] Available //www.indianembassy.org , 1998.

Interknowledge Corporation. [Online] Available //www.interknowledge.com/india/ , 1998.

World Travel Guide. India. [Online] Available //www.wtgonline.com/country/in/gen.html , 1998.